Õlu baaris

 

Õlu baaris

Sellega sai otsa esialgne asjaajamine ja baari võis avada. Ainult meil oli puudu õllekraan. Sellega on omaette pikk lugu.

Kanaaridel on kaks väga populaarset õllemarki, mis toodetakse ka kohapeal – Tropical ja Dorada. Esimene on Gran Canarial peamine ja teine Tenerifel. Minu meelest on nad mõlemad natuke vesised.

Kohtudes kunagi Faridiga eesmärgil saada vajalikud kontaktid, oli seal ka Tropicali esindaja kontakt. Muidugi tahtsime ka meie seda endale, sest turistidele meeldib kohalik toode. Esindajaks oli Ernesto. Helistasin talle ja leppisime kohtumise aja kokku, see toimus veel enne baari avamist ehk siis enne jõule. Ernesto oli kahjuks sel ajal ise puhkusel ja saatis siia teise esindaja. Rääkijaks taas mina, sest inglise keelt nad suurt ei räägi ja kuidagi sain hispaania keelega asjad ikka aetud. Nagu ikka Hispaanias, kõik jutt on ilus ja selle alusel me peaaegu juba müüme õlut. Kahjuks reaalsus on teine. Peale esindaja kohalkäimist Tropical kadus, ei vastanud sõnumitele ega kõnedele, Ernesto samuti. Siis tärkas minus taas nõukogudeaegne inimene ja ma kirjuatsin nende peakontroisse. Enne seda muidugi jõudsin ka Fardilie kaevata Tropicali tegevusetusest. Peamajast sain järgmisel päeval vastuse ja paari päeva pärast saabus kohale Ernesto koos oma ülemusega. Nende töö oli jaotatud: Ernesto rääkis minuga juttu (imede ime, ilusas inglise keeles) ja ülemus täitis lepingu põhja. Kui ma ei eksi, oli selleks päevaks teisipäev ja lubadus oli saataa neljapäeval hinnakiri ning reedel juba tehnikud õllekraani paigaldamiseks. Kuid neid meihi ei ole ma siiani näinud ega ka hinnakirja mitte.

Seega avasime baari ilma õllekraanita. Esimestele klientidele kallasime õlut pudelist kannu, kuid võtsime kannu hinna. Midagi ei olnud teha, päris kahjumisse ei jää, aga teenistus on imepisike.

Jaanuari alguses sattus meile baari üks soomlaste seltskond, kes olid sellest baarist nii vaimustunud, et käisid siin iga päev. Nendega esimesel päeval liitus veel üks kohalik mees, kes üllatavalt hästi rääkis soome keelt. Tema pidi müüma San Migueli õlut ja päris palju. Asi selge, kiri San Migueli. Vat siin käis asi ruttu. Juba 11 jaanuar tuli siia San Migueli esindaja ning järgmisel nädalal oli meil olemas õllekraan. San Miguel ei ole siin just kõige populaarsem õlu, kuid sellepärast ei ole kellegil õlu joomata jäänud. Minu arvamusel on Kanaari saartel saadaval kaks õlut San Miguel ja Estrella, teised on õllemaitselised vedelikud.