Menüü

 

Menüü

Asjaajamistega samal ajal tegelesime ka menüü koostamisega. Novembris olid saarel ka Elyse ja Jan-Rain. Kuna Elyse on enne baaris töötanud, siis tegi ta meile tähtsamate kokteilide kiirkoolituse: Mojito, Sex on the Beach ja Tequila Sunrise. Ostsime selle tarvis alkoholi ja jääd.

Kirjutasin kõik hoolsasti üles ja tegin ka ise kõik kokteilid läbi. Kuna Eve-Ly väga alkoholi ei tarbi, siis tema oli enamuses pealtvaataja. Üles ta midagi ei tähendanud, aga eks tal oli ka veel võimalus oma tütrega sel teemal pikemalt ja sügavamalt rääkida.

Panime koos Eve-Lyga kokku näkside eeldatava menüü. Mõlemad otsisime internetist, enamus sellest siiski oli Eve-Ly leitud. Panime esialgse nimekirja kokku ja läksime siis poodi, Mercadonasse. Käisime poes nimekirja alusel ringi. Eve-Ly muidugi tahtis kõiki tooteid katsuda ja nuusutada nagu tal kombeks. Selle käigus soetasime ka ühe määrde, tundus nagu Eestis olev Saiakate.

Samal õhtul kogunesime kolmekesi Eve-Ly  juurde ja hakkasime katsetama. Enamus tooted olid üsna head, kuid see Saiakate, mille Eve-Ly leidis ja kiitis, oli minu meelest täiesti kõlbmatu. Tegime tortilla rulle, oliividega näkse, serrano singiga, chorizo vorstiga ja ega kõike neist ei mäletagi. Eve-Lyl selleks oskuseid on, minul mingil määral ka Coop Kokkadest. Muidugi pildistasime ka kõik üles, et oleks hea endal vaadata ja veelgi edasi arendada. Esialgsed näksid ehk kohalikus keeles tapased enamuses meile menüüsse ei tulnud, ainult serrano ja chorizo. Praegugi nendest on olemas serrano sink, chorizo vorst nii eraldi kui ka valikuna.

Detsembri keskel hakkasime koostama menüüd ka kokteilidele. Otsisin üles enimmüüdud kokteilide koostised ja pildid. Kohe alguses pakkusin välja, et teeme endale ka spikrid. Ka eelmistel rentnikel oli üks spikker seinal, tegime sarnase eesti keeles. Ette ruttavalt – seda me kunagi pole vaadanud. Baaris on meil olemas suur kaust, kus kõikide kokteilide ja shottide tegemise täpne juhend koos pildiga. Pilt oli tähtis, et kokteiliklaase teada. Minul olid need enam-vähem meeles, sest tegin enamus kokteilid ka enne avamist läbi. Otsisin youtube kanalilt baari tööst videoid nii üldiselt kui ka eraldi teatud kokteilide valmistamisest. Kui mitmeid kordi Eve-Ly käest küsisin, kas oled videoid vaadanud, siis alati vastus oli -  ei ole jõudnud. Ma juba hakkasin selle peale ärrituma, sest see näitab ju selgelt huvi selle tegevuse vastu ja ma ei saanud aru, mida ta päevad läbi tegi. Ka bussis sõites Puerto Ricosse vaatasin üsna tihti neid videoid. Tema minu kõrval istus ka telefonis, kuid ma väga ei jälginud, mida ta seal tegi. Siit said alguse meie esimesed kokkupõrked baari ja huvi selle tegemiste osas.

Kokteilidest koostasin nimekirja ja suupisted valisime alguseks väga lihtsad – juustuvalik, singid ja vorstid ning sardiinid. Kahjuks meie eksperimendist jõudsid menüüsse ainult serrano ja chorizo.  Alguses muidugi unustasime sardiinid ostmata, aga neid ei ole ka siiani keegi ühtegi korda tellinud.

Otsisn nii klientide menüüsse kui ka meie spikrisse kokteilide pilte. Kuna pildid netist leituna on üsna halva kvaliteediga, siis Jan teadis ühte võimalust, kuidas saan kvaliteeti parandada. Eks see paras nokitsemine oli – otsid pildi, laed selle teise keskkonda, teed korda ja pärast laed uuesti alla. Pilte sai meeletult palju, baaris on ka suur kokteilide valik. Eve-Ly teatas, et temal on ka üks keskkond, kus saab pilte laadida. Ta pidi mind aitama, aga eks see nagu alati tema puhul – sõnadeks need jäidki. Vabanduseks oli seekord keskkonna viga – see on tasuline ja saab tasuta alla laadida vist ainult 2-3 pilti päevas. Ma tegin selle hulga kuskil tunniga valmis. Seega jäi piltide korrastamine minu teha, nii toidul kui ka kokteilidel/shottidel.

Kuna kokteile sai meil tõepoolest palju, kuskil 50 ringis. Mul tuli mõte lisaks väikesele menüüle teha ka suur menüü kaust, mille saab kliendile ulatada, kui ta ei leia endale sobivat kokteili juba laual olevast A4 suurusest menüüst. Laual olevasse menüüsse mahtus 10-12 nimetust. Nimetuste arvu piiras koostisosade lisamine, selliselt on ka teistel baaridel. Väiksemasse menüüsse sai valitud kõige tuntumad kokteilid, mida enamus inimestets teab. Alustades Tequila Sunrisega ja lõpetades Pina Coladaga. Lisaks olid esindatud ka karastusjoogid, mõningad suupisted, kuumad joogid ja shotid.

Hakkasin baaris välja mõtlema Tere kokteili. Tegin mitmeid katsetusi ja lõpuks sai täitsa hea ja üsna kange. Selle koostisosad: Blue Curacao liköör, Gin ja Cava. Seda siiski telliti üsna vähe, sest enamus külastajaid eelistab väga magusaid jooke.

Järgmiseks katsetuseks oli meie oma shot. Panin seda kokku, aga kuidagi ei jäänud kihiti. Nimelt oli eesmärk, et shot oleks sini-must-valge. Lõpuks mitmete katsetuste tulemusena koos mõtlesime välja ja see jäi ka kihiline. Ette ruttavalt öeldes on see skandinaavlaste seas väga pop. Koosneb see siis alt üles kihtidest: Blue Curacao, Salmiakki ja valge osa moodustab vahukoor. See viimane kahjuks tuleb juba pudelist, mida poes müüakse. Ise oleks seda teha väga aeganõudev ja peab kogu aeg vispel käepärast olema. Oleks üsna imelik, kui keegi tellib selle shoti ja sa hakkad leti taga vispeldama.

Kuna Eve-Ly kujundada jäi menüü, nii kokteilide spikrid, suur menüü kaust kui ka lauale pandav väike menüü A4. Menüü koostamisel tegi Eve-Ly lõpuks edusamme, kuid alati kui mulle saatis, olid osad asjad kadunud või oli kogu menüü segi paisatud. Meie  isiklik IT-spetsialist Jan sai sellele jälile, mul oli arvutis Office, aga Eve-Lyl mingi imelik tarkvara, mille nime ma muidugi ei mäleta. Palusin tal see kohe ära vahetada, et me ei raiskaks sellistele ümbertegemistele aega. Muidugi ta seda ei teinud ja alati kui ta saatis mulle tema meelest korras menüü, pidin ma seda mitu tundi ümber tegema. Korra proovis ka tema printida, kuid see tuli sarnane nagu mulle saadetuna – kas tooted segamini või mõned pildid puudu. Aga lõpuks saime hakkama ja menüüd olid olemas. Aega võttis see ikka mitmeid päevi, just selle lisatöö tõttu. Enne avamist leidsime ka keskusest lamineerimise teenuse. Lisaks ei taha laimata, aga Eve-Ly õigekirja oskus ei ole ka just kõige paremal tasemel. Ingliskeelsest tekstist saaksin veel aru, et neid pidin parandama, kuid ka eestikeelseid.

Huvitav on ikka siin hispaanlaste teenindusoskus. Tuletab väga meelde nõukogude aega, kus müüja oli kuningas ja klient paluja. Igatahes selles lamineerimise teenuse punktis, kuhu viisime menüüd lamineerida, oli tööl üks meesterahvas, ma arvan ta olevat omanik. Sisse astudes ei teinud ta väljagi, ikka pidi ise juttu alustama. Tavaliselt kui restorani lähed, siis kuni tellimuse võtmiseni jookstakse kogu aeg su ümber. Aga tema istus rahulikult ja nokitses oma telefonis. Kui lõpuks andsin teada, miks me siia laekusime ja mis on meie soov, teatas ta rahulikult: saab küll ja see maksab 1 euro leht. Peale teadaannet jäi meid vaatama eeldades, et me jookseme minema. Tunne oli igatahes selline. Me muidugi ei astunud sammugi väljapääasu poole, vaid andsime oma üllitised üle. Kokku tegime neid 5 eksemplari. Tänasel päeval sinna sisse astudes on ta juba natuke paremas tujus ja isegi teeb vahel nalja.

Kuigi meil oli tööjaotus jagatud menüü koostamine ja spriktite tegemine ning muusika tõmbamine, siis asjaolud ikka vahest muutuvad. Nii et enamuse nendest pidin siiski ma ise tegema. Baaris oli olemas televiisor. Juba mõtlesime, kuidas seal hakkame muusikavideoid näitama ja ühel päeval ka jalgpalli. Kuid selgus tõsiasi, Jani leid, et meie telekal oli lõhutud HDMI pesa. Seega me ei saa seda ühendada internetiga. Otsustasime, et telekat me välja ei vaheta. Hakkame sealt hoopis näitama juba ette alla laetud muusikavideoid mälupulgalt.

Hakkasin peale seda otsust tõmbama youtubist muusikavideoid. Kuna telekast video mängimine ei olnud just väga baarile vajaliku häälekõvadusega, otsustasin ka sama muusika tõmmata eraldi i-Podilt mängimiseks. Mõte muidugi hea, aga..... Telekas ja muusikakeskus omavahel ju seotud ei ole, seega mõte oli hea, aga ei teostunud. Video vahetus televiisoris aeglasemalt kui muusikakeskuses laul.

Videote peale sai juba raisatud mitmeid päevi, et need tõmmata ja panna õigesse järjekorda. Tegin eraldi seitsme päeva kohta erinevad muusikavideote listid. Seda just nii enda ja samuti tekkivate püsiklientide tarvis. Kui keegi käib mitu päeva järjest ja kuuleb ikka täpselt samu laule, tundus mulle natuke imelik ja tekitaks kliendis ehk arusaamatust. Nagu ka enne mainisin, siis tegin eraldi samadest lauludest ka playlisti, mida mängida muusikakeskuses. Playlisti tegemine iPodis on veelgi ajamahukam. Muusikapalade konventeerimiseks kulub sama aeg, mis videote tarvis, kuid nende täpselt õigesse ritta sättimine on väga ajamahukas. Ühe pika, umbes 150 laulust koosneva playlisti tegemine videodena on vähemalt pool päeva. Kuid iPodis peab olema kõik korralikult ka esitajate järgi jaotatud, et pärast ei oleks lihtsalt laulude segadus, siis sellel puhul võtab 150 lauluga playlisti tegemine aega üle ühe päeva. Seega käiku läksid ka ööd. Muidugi tekkis meil ka Janiga sellest pingeid, sest ma muudkui istusin arvutis. Kuid minu suurimaks õnneks on ta üsna rahulik ja saab asjadest aru. Täna muidugi kahetsen, et temaga rohkem koos ei olnud ega midagi ette ei võtnud.