Alice
Gran Canarial
Alustasime
nõudepesumasina otsinguid. Helistasime Irenale ja saime teada, et ühes Playa
del Inglesi restoranitarvikute kaupluses töötab Julia, kes räägib vene keelt.
Saime ka tema kontaktid, millele ka kohe helistasin. Juliaga sai kokku lepitud,
et lähipäevil oleme tulemas. Kohale minnes oli leti taga mitu inimest ja üks
liikus saalis ringi. Saalis olevalt naiselt küsisin, kas saaks Juliaga rääkida.
Küsimuse esitasin hispaania keeles, kuid pärast selgus, et tema ongi Julia.
Vaatasime koos kolmekesi nõudepesumasinad üle , neid oli kaks ja otsustasime
väiksema kasuks. Kohe ostu ei sooritanud, palusime pakkumist. Julia kenasti
printis meile pakkumise välja ja suurelt tänades hakkasime minema kodu poole
tagasi.
Samal tänaval on
veel teine restoranitarvikute kauplus. Ma olin täiesti väsinud, kuid Eve-Ly
arvas, et astuksime sinna ka sisse. Ütlesin, et teeme kiiresti.
Leti taga oleval
naisel oli pooleli üks kõne ja me vaatasime niisama ringi. Leidsin järsku
nurgast väikese nõudepesumasina. Uurisin seda natuke väljast, sest sisse
nägemist takistasid selle peale ladustatud teised tooted. Kui müüja oli kõne
lõpetanud, läksime leti juurde ja küsisin oma vigases hispaania keeles
nõudepesumasinat, viidates sellele teiste asjade all olevale. Kinnitasin, et
meil on vaja pesutemperatuuriks vähemalt 80 kraadi. Ta võttis lahti kataloogi
ja kinnitas, et see on vanem mudel ning võib olla madalam temperatuur, sest
seadus muutus. Masinal oli esimesel real kirjas 50-60 kraadi. Hakkasime
Eve-Lyga eesti keeles omavahel arutama, et seda on vähe. Nüüd toimus selline
ootamatu vahejuhtum, millest rääkides mul alati tuleb kananahk ihule. Nimelt
müüja küsis sulaselges eesti keeles, kas te räägite eesti keelt. Mõlemad
Eve-Lyga võpatasime ja olime nii meeletult üllatunud ning õnnelikud. Hakkasime
esialgu rääkima maast ja ilmast ning jõudsime siis lõpuks tagasi
nõudepesumasinani. Selgus, et loputustemperatuur on 80 kraadi, seega see sobis
meile. Müüja nimeks oli Alice, kes lubas meile ka allahindllust teha nii palju
kui vähegi võimalik.
Alicest nii
palju, et temaga oli Eve-Lyl tegelikkuses juba enne kontakt. Nimelt Eve-Ly
sõber käis saarel ja kaotas õnnetult ära oma dokumendi. Hispaaniast Eestisse
tagasi jõudmiseks on vajalik reisidokument ja seda saab saarel aukonsuli
juurest. Aukonsul elab Teldes ja sõitsime mingi päev autoga sinna. Mul oli veel
hispaania keele tund, mille pidasin siis autos olles. Tagasi tulles mõlemad
olid õhinas, kui kihvt koer seal oli ja ta naine on eestlanna.
Samas poes
Alicega suheldes selgus, et ma olen tema emaga koos töötanud Eesti esimeses
hüpermarketis – Tihniku Maksimarketis. Eike Esset võib pidada Eesti kulinaaria
emaks. Tema käe alt hakkas kulinaarsete toodete tootmine Maksimarketis, hiljem
ka Selveris. Alice andis teada, et tal on ema ka praegu saarel. Palusin neil
kindlasti meie baarist läbi tulla, sest Eike pidi olema siin peaaegu jaanuari
lõpuni. Läksime väga rõõmsalt poest välja ja juba üksteisele otsa vaadates
teadsime, et selle masina me ostame. Selleks oli kaks põhjust: natuke, õige
pisut odavam kui Julia poolt pakutud, kuid peamine, et raha tuleb siiski
eestlastele jätta.
Nõudepesumasinat
tuli aukonsul isiklikult paigaldama 21 detsembril. Tehti ka väike koolitus.
Kuid etteruttavalt võin öelda, et peale koolitust ei ole me seda kasutanud.
Siin seaduse alusel peab olema baarides ja restoranides tööstuslik
nõudepesumasin, kuid väikesed baarid neid ei kasuta kunagi. Käisime Eve-Lyga
meil lähedal olevas iirlaste pubis peamise eesmärgiga teha hinnauuring. Kuid
selle käigus nägin vilksamisi ka kraanikausi all väikest nõudepesumasinat. Kuid
kõik klaasid sellegipoolest pesti käsitsi kraanikausis. Sama väitis meile ka
Alice: nõudepesumasin tuleb soetada, kuid seda ei kasutata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar