Interneti
saamise pikk saaga
Peale pangakonto
avamist oli kohe kiire saada koju internet, valguskaabel. Siiani oli Jan
töötanud telefonist intenetti jagades. Sammud seadsin sinna esindusse, kust
olid ka ettemaksuga telefonikaardid võetud, Orange, minu lemmikvärvi firma.
Nüüd lõin oma pangakonto letti ja palusin samad numbrid vormistada alalisteks
ja lisada ka valguskaabli soov. Leping prinditi välja ja allkiri all. Nüüd peab
ootama interneti paigaldaja telefonikõnet, et ta saaks seda paigaldama tulla.
Jan tark poiss teadis, et meiel majja valguskaablit ei tule.
Ootasime siis
kohe väga Orange tehniku helistamist, kuid seda ei toimunud terve nädala. Kuigi
lubadus oli kohe järgmisel päeval. Seadsin taas sammud Orange esindusse, seal
lubati asja uurida ja saadeti mind koju tagasi ootama. Kui sellest oli ka nädal
möödas, tõmbasin kopsud õhku täis ja hakkasin juba nõukogude ajal õpitult
käituma ehk tõstsin häält. Vabandisn küll ette selle noormehe ees, et ma ei ole
tema peale kuri, vaid tema kui Orange esindaja. Sest poiss oli tõepoolest igati
abivalmis. Peale seda hakkasid asjad liikuma ja kohe järgmine päev saabus ka
oodatud kõne ning mõne päeva pärast tehnik. Uurisin juba enne, et seal
kompleksis oli olemas Movistari ja Ornage valguskaablid.
Tehnik saabud ja
selgus, et me peaks kaevama nende kaabli tarvis kraavi, mille kaudu see majja
tuua. Loomulikult me ei lähe nüüd selleks labidaid ja kirkasid soetama. Siin ei
ole ju nagu Eestis mullamaad, vaid puhas kivi.
Vihastasin selle
peale ja viisin meie numbrid üle Vodafonesse, sest Movistari esindust meie
lähedal ei olnud. Vodafonis võeti meid lahkelt vastu ja kohe sain ka teada
tehniku saabumise päeva. Kui tehnik meile koju saabus, siis selgus, et Vodafone
interneti siia siiski ei ole võimalik vedada. Ta õnneks ei hakanud mingist
kraavist rääkima, vaid lihtsalt ei ole. Eve-Lyl on maja ees jaotuskast ja tema
sai endale Vodafone valguskaabli. Kuna Jan oli nii kaua töötanud telefoni teel
jagatava internetiga, oli ta selle kõikuvusest juba üsna väsinud ja see segas
väga palju tööd. Tema tark poiss vaatas, et Movistari mast on meile kõige
lähemal ja võtaks talle siis Movistari kõnekaardi, milega saab tööd ehk
paremini teha. Lähim Movistari esindus aga oli lennujaamast edasi ehk meie
juurest bussiga kuskil tund aega sõitmist. Kuid kui tal sellest saab parem,
siis võtsime teekonna ette. Esinduses oli pikk järjekord, seisime ära ja saime
selle SIM-kaardi kätte. Koju jõudes selgus, et see ei hakka tööle. Läksime
paari päeva pärast tagasi, et uurida selle põhjust. Muidugi ma aru ei saanud,
kuid kinnitati, et kohe saab korda. Järgmisel hommikul see toimis ja Janil oli
parem töötada. Mäletan, kui esimest korda läksime Movistari esindusse,
vabandasin selase töötaja ees, et ma ei oska veel hästi hispaania keelt ja minu
jaoks temaga suhtlemine on kagu keelekursus. Selle peale prillidega tütarlaps
vastas üsna väsinult, siin ei ole keeltekool. Me ei läinud riidu, sest ta ütles
seda naeratades ja muigega. Näha oli, et ta oli rampväsinud. Töötas üksi ja
järjekord ei kahanenud mitte kuidagi, muudkui tuli inimesi juurde.
Otsustasime siis
ka internetti hankida Movistarist. Taas võtsime ette teekonna Movistari
esindusse ja tegin tellimuse ära. Õnneks ei olnud nende käitumine nagu Oranges
ja tehnik andis teada nädala jooksul oma saabumisest. Tuli mees kohale ja mis
selgus, tema üksi ei tohi seda kaablit katuselt vedada. Nimelt oli naabrite
seina küljes Movistari valguskaabli keskus ja sealt oleks tulnud katuse kaudu
kaabel vedada. Muidugi läks ta minema. Enne minekut kinnitas, et minuga
võetakse ühendust ja hiljemalt homme. Muidugi seda homset ei tulnud kunagi.
Taas läksime Janiga Movistari esindusse, bussiga. Rääkisin oma loo ära,
hispaania keeles. Nemad ei olnud Movistaris nõus inglise keelt rääkima. Sain
hakkama. Tööl oli teine töötaja, kes andis mulle ka otse tehnikute ülemuse
numbri ja ka aja, millal nad tulevad. See võttis nüüd aega ikka päris palju,
helistasin nädalas vähemalt kaks korda nende bossile, kes siis lõpuks enam mu
kõnesid vastu ei võtnud. Movistaril on olemas ka üldtelefon, helistasin sinna.
Seal pandi mind uuesti kaabelduse järjekorda ja mitu korda toonitasin, et
kaabel tuleb vedada katuselt seega on vajalik kaks meest. Kui oli tehniku
tulemise aeg, siis neid kohale ei jõudnud. Kasutasin seekord Jani telefoni ja
helistasin nende ülemusele. Vastus oli hispaanialik: mul ei ole praegu kahte
meest anda seega me ei saa tulla. Ja see seiklus käis edasi kuni lõpuks 16
detsember tuli kohale kaks tehnikut ning vedasid selle kaabli lõpuks ära. Ja
see kauaoodatud internet oligi sees olemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar