Oleme kohal

Üsna esimestel päevadel võtsin ühendust Irena ja Faridiga, et teatada oma saabumisest siia imelisele saarele. Koos teatega palusin ka luba neid tülitada erinevate küsimustega. Irena on imeline inimene, kes abistab kõiki nii inimesi kui ka loomi. Tal on ema juurde võetud mitu kassi ja neil on ka paar koera. Tema süda ei luba jätta kedagi hätta. Juba ette ruttavalt oli temast ja Faridist väga palju abi meie uue elu alustamisel. Kõik nii elukoha kui ka baari lepingud käisid nende käest läbi ja saime tagasi koos kommentaaridega. Saare võlusõna ongi Farid – teda tunnevad enamus kinnisvara äris tegutsevad inimesed ja mis peamine, on saavutanud usaldusväärsuse. Püüdsime seda mitte rikkuda, loodetavasti õnnestus.

Üsna kohe hakkasin ka otsima meile püsivamat elukohta, nii meile Janiga kui ka Eve-Lyle. Käisime mitmeid vaatamas, kuid siiski oli mõte jääda enam-vähem praguesesse piirkonda. Otsisin kuulutusi nii meile kui ka Eve-Lyle.

Ma tegin endale kontod kahte suuremasse kuulutusteportaali, mille kaudu kohalikud kuulutavad nii müügi- kui ka rendikuulutusi. Iga kord kui leidsin midagi uut, näitasin ka Eve-Lyle. Eriti kui see oli just temale mõeldud. Lõpuks avanes meil võimalus samas linnaosas leida pooleks aastaks oma elamine. Eve-Ly oli nädalajagu meil diivani peal, sest talle minu otsitud elukohad hästi ei sobinud. Mis on ka loomulik, ikkagi peab pikaajalise elukohaga tekkima mingi side. Meie leping sai alustatud 13.10.22 ja Eve-Lyl 21.10.22.

Meie lepingu tegemine oli üsna pingeline, mulle. Võõras keeles, võõra ülesehitusega leping. Õnneks taas abiks Irena ja Farid, kes selle üle vaatasid. Tuli ka välja, et Farid tunneb seda maaklerit, mingil määral. Läksime nende kontorisse, kus Farid talle helistas ja palus paar asja lepingus ära parandada. Peamiselt olid need punktid seotud lemmikloomaga, kuna selle kohta ei olnud lepingu esialgses variandis täpsustust. Mõne päevaga olid parandused tehtud ja ka Farid üle vaadanud. Seejärel toimus bungalos lepingu allkirjastamine. Omanikuks oli kohalik vanem härrasmees, maakleriks temast pisut noorem meesterahvas.

Eve-Ly lepingu sõlmimiseks oli vaja minne kinnisvarabüroo kontorisse. Siiani olin ainult mina suhelnud maakleriga, millegipärast Eve-Ly ei võtnud seda tegevust enda peale. Kuna mul oli juba üks etapp läbitud, siis ei olnud see ka raske ega midagi uut. Maakler Lola oli üsna klemikas naine, tegi kahemõttelisi mnalju, ise peenikeselt selle peale naerdes.

Lihtsalt vahemärkus, Hispaanias on 1-toaline korter Eesti mõistes kahetoaline. Siin arvestatakse ainult magamistubade arvu alusel. Nii ongi meie bungalow kohalikus vaates kahetoaline ja Eve-Lyl ühetoaline.

Enamus selle linnaosa komplekse olid bungalod ja mõned ka korteritega majad. Sonnenlandis on ka paar hotelli, mis on päris suured. Kui keegi vajab rahulikumat puhkust, siis Sonnenland on just selleks, eriti need hotellid. Vaiksem on ka mäe all olevates bungalotes.

Meie bungalow vaade terrassilt on imeline – ees avaneb kogu Playa de Ingles oma ilus. Meie kompleks Vista Dorada asus umbes samal kõrgusel kui Playa del Ingles. Vahele jäi Campo Internationali nimeline linnaosa.  Vaates esimesena avanes kohe meie lähedal Holiday World ehk maakeeli lõbustuspark. See kompleks oli nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Erinevad atraktsioonid, vaateratas, söögikohad ja kasiino. Ainuke miinus on sealt tulev lärm, mis tuulega jõuab otse meie akendesse. Vaateratas värvus õhtuhämaruses erinevatesse värvidesse, kuulda oli lõbusaid kilkeid. Enamus neist tundusid noorte tüdrukute kõlaga, kuid vahest ka mehisemaid elevuskilkeid.

Edasi vaadates oli näha ilusaid lõunamaa stiilis elamuid ja silmapiiril ookean. Terrassilt oli ka näha kuulsaid Maspalomase düüne ning majakat. Majaks on juba üsna eakas, ehitatud 1890 aastal, kõrguseks on 56 meetrit. Nii et valgustorn paistab üsna kaugele ja selle järgi on hea minna Maspalomase randa.

Peale enda sisse seadmist hakkasime koos mõtlema, millega siin siis hakata elatist teenima. Pinnale jäid baar ja t-särkidele printimine. Kui otsus tehtud, hakkasin otsima rendil olevaid pindasid. Nagu ka elukohaga, pidime ka selle rentima.

Tegin selle tarbeks tabeli, kuhu kandsin kõik leitud kuulutused – nende asukoha, hinna, suuruse. Hinna juures peab siin maal olema kaks lahtrit, üks igakuine rendihind ning lisaks sellele ühekordne ülevõtmistasu. Peaaegu igapäevaselt vaatasime koos Eve-Ly ja Janiga selle tabeli üle. Igal ühel oli oma arvamusi ja need said ka tabelis olevate objektide juurde kirja. Mõned said kohe kustutatud, mõnedega liikusime edasi.

Käisime igapäevaselt Eve-Lyga vaatamas nii t-särkide pindasid kui ka baare. Esialgu eemalt kuulutuste aadressidel, kui midagi hakkas silma, võtsin ka ühendust.

Teadsin juba ette, et Eve-Lyga on raske koos asju ajada, kuid saime kuidagi hakkama. Tema taiplikus ei ole nii kiire ja mõttevõime palju aeglasem. Selle eest on vahest mõtte tulemus läbimõeldum, teinekord ka liigagi detailne. Vahest lihtsalt ei ole selleks aega, et pisidetaile läbi arutada. Saime ka nendest erimeelsustest üle ja muudkui kõmpisime rendipindasid mööda.

Novembri alguses olid saarel puhkamas Elyse ja Jan-Rain. Kaks Jani on natuke ühesugused – ei ole suure jutuga, oskavad jalad maas mõelda. Jan-Rain on visanud üsna palju pikkust ja sama palju on tulnud tarkust. Kunagisest pisikesest askeldavast poisist on tulnud kahe jalaga maal seisev noormees, kelle mõttemaailm on üsna sügav ja loogiline. Ta suutis kenasti ennast välja lülittada kui selleks oli vajadus.